EMV jääaluses kalapüügis 2023 III etapp Õisu karikas

Eesti meistrivõistlused jääaluses kalapüügis II etapp 2023

Võistlusjuhend

Toimumise aeg:           I  püügivoor 04.03.2023

II püügivoor 05.03.2023

Veekogu: Õisu järv

Kogunemiskoht: Õisu järve vaatetorn: https://goo.gl/maps/9ZK42xjqDkbmCspu7

Kaalumine: Kopra Turismitalus. http://www.kopra.ee/

Majutus: Majutust võimalik broneerida samuti Kopra Turismitalus.

Võistlusklassid: üldarvestus(mehed, naised, noored) ja võistkond, kuhu kuulub 3 liiget.

Registreerimine: individuaal ja võistkondade registreerimise kinnitab ülekande tasumine                                                 a/a EE364204278607261407 (Ranel Kõmmits, Coop Pank) ja selgituseks võistleja või võistlejate nimed (kui tasustatakse mitme võistleja eest). Registreerimise lõpp 08.02.23 ja hiljemalt 09.02.23 peavad osalustasud olema ülekantud.

KOHAPEAL REGISTREERIMIST EI TOIMU!

Osalustasu 30€

Autasustamine: karikate, medalite ja võimalusel auhindadega autasustatakse kolme parimat individuaalvõistlejat ja kolme parimat võistkonda.

Eeltreeningud: võistlusveekogu jääl viibimine on võistlejatele keelatud 1km raadiuses Õisu järve vaatetorni juurest alates kolmapäevast (01.03.2023) kuni võistluse alguseni (v.a. korraldusmeeskond ja kohtunikud - järelevalve teostamiseks ja sektorite mahamärkimiseks).

Võistluse jooksul võistlejate poolt saadud kala jagatakse soovi korral pärast kaalumist võistlejatele tagasi. Kui kala jääb üle, siis korraldaja organiseerib kalade utiliseerimise.

Võistluse territooriumile ja selle lähiümbrusesse prügi mahapanek on keelatud.

Võistlejal peab olema kehtiv harrastuspüügiõigus.

Lisainfo:           Ranel Kõmmits 55601483

AJAKAVA

I voor 04.03.2023

09:00 – 09:45 registreerimine Õisu järve vaatetorni parklas;

09:45 – 10:00 võistluse avamine ja sektorite loosimine;

10:00 – 10:25 võistluspaika minek, püügivarustuse ja võistlejate kontroll enne sektorisse sisenemist;

10:25 – 10:30 sektorisse sisenemine – pärast esimest signaali ja püügikoha valik;

10:30 – 13:30 võistluspüük;

~14:30 – kaalumine Kopra Turismitalus

II voor 04.03.2023

09:00 – 09:45 registreerimine Õisu järve vaatetorni parklas;

09:45 – 10:00 võistluse avamine ja sektorite loosimine;

10:00 – 10:25 võistluspaika minek, püügivarustuse ja võistlejate kontroll enne sektorisse sisenemist;

10:25 – 10:30 sektorisse sisenemine – pärast esimest signaali ja püügikoha valik;

10:30 – 13:30 võistluspüük;

~14:30 – kaalumine Kopra Turismitalus

ÜLDREEGLID

1.     Võistlus toimub kolmes sektoris. 

2.     Võistlejad loositakse sektoritesse enne püügivooru algust korraldajate poolt soovitatavalt kõikide teiste osalejate silme all. Kõigepealt loositakse sektoritesse võistkonnad ja seejärel ainult individuaalarvestuses osalevad võistlejad.

1)    Võistkonna arvestuses, peab iga liige olema loositud erinevatesse sektoritesse. Võistkond peab enda seast valima kapteni, kes loosib iga liikme sektorisse.

2)    Kui kõik võistkonnad on sektoritesse loositud, siis loositakse individuaalarvestuses osalevad võistlejad, kes osalevad üldarvestuses.

3)    Loosimise järjekord määratakse võistkonna nime tähestikulise järjestuse alusel. Individuaalarvestuses määratakse järjekord võistleja eesnime tähestikulise järjestuse alusel. Teiseks päevaks pööratakse nimekiri vastupidiseks.

4)    Korraldajal on õigus sektoritesse loosimise süsteemi kohandada sobivaks korraldatava võistlusega

3.     Korraldajal on parema kordamineku ja sõltuvalt ilmaoludest õigus võistluse tingimusi muuta.

4.     Korraldajate pädevuses on ettenägemata asjaolude ilmnemisel ja/või võistluse edukama teostumise huvides täpsustada või muuta võistlusreegleid.

5.     Püüda võib ainult ühe püügivahendiga, mis võib koosneda ridvast, rullist, noogutist, tamiilist ja kirptirgust. Kirptirgu üldpikkus ei tohi ületada 15mm ja üheharuline konks peab olema jäigalt korpuse külge kinnitatud. Igasugused lisaraskused ja -detailid nii tamiilil kui kirptirgul on keelatud. 

6.     Igal võistlejal peab olema kaks identset lippu aukude märgistamiseks ja hõivamiseks, mis peavad olema märgatavad vähemalt 5 m kauguselt. Soovitatavalt võiks lipu kõrguseks olla 20-30cm. Lipu konstruktsioon peaks välistama selle ümberkukkumise või jääl libisemise tuule tõttu. 

7.     Peibutussööt peab olema looduslikku päritolu v.a elusad või surnud kalad ja kalamari. Keelatud on kasutada tehissöötasid ja nende osasid.

8.     Peibutussöödaga auke sööta võib nii käest, kui „konteineriga“(nt söödakorv). Söödaga „konteineri“ vette jätmine on keelatud.

9.     Tagavara õngede arv ja vahetamine võistluse ajal pole piiratud. Püügil oleva püügivahendiga peab võistlejal olema pidev kontakt käe kaudu.

10.  Võistleja võib kala jääle tõmbamiseks kasutada kongitsat. Püütud kalad tuleb kohe panna kotti või kasti.

11.  Enne võistluse algust kogunevad võistlejad oma sektori juurde, kus toimub kõigepealt võistlejate kontroll ja seejärel alustatakse peibutussöötade kontrolliga. Lubatud on 2L loodusliku päritoluga purusööt ja 1L loomse päritoluga elussöötasid. Söödad peavad olema paigutatud FIPSedi poolt markeeritud karpides („APPROVED BY FIPSED“) või mahu markeeringuga karpidesse.

1)    Kahtluse korral on kohtunikul õigus paluda võistlejal söödad ümber valada mõõdunõusse, ka võistluse ajal. Söödakontrolli käigus üle normi söötade avastamine tähendab võistlejale kollast kaarti. Kui võistleja peaks ka teises püügivoorus ületama söötade etteantud koguseid, siis võistleja diskvalifitseeritakse kogu võistluselt ja mõlema püügivooru tulemuseks viimane koht +1 punkti.

2)    Soovitatavalt võiksid söödad olla läbipaistvates karpides. Elussööt ei tohi olla segatud puru söödaga. Kui kohtunik leiab purusööda sees elussööta, siis loetakse see loomse päritoluga söödaks, mille lubatud piirväärtus on 1L. Purusöödad peavad kontrollimiseks olema esitatud valmiskujul(niisutatud või kuiv, sisaldades kõiki lisandeid ja/või mulda).

3)    Kohtunikul on õigus kahtluse korral võistluse käigus kontrollida võistleja sööda koguseid. Peale sööda kontrolli üle normi söötade avastamine tähendab võistlejale koheselt punast kaarti ja võistluselt kõrvaldamist. Võistlejale määratakse mõlema võistluspäeva tulemuseks sektori viimane koht +1 punkti. 

12.  Kui söödakontroll on läbitud, võib võistleja soovi korral puru- ja elussööda omavahel segada või jaotada teistesse karpidesse (nt põlvekarp, varukarbid jne). Peale söötade kontrollimist annab kohtunik loa ja võistlejad võivad liikuda ja valida koha ümber püügisektori. Sektorisse sisenemine on keelatud ja karistatakse kollase kaardiga. Jääpuuride terad peavad enne sektorisse sisenemist olema kaetud

13.  Esimene helisignaal, mis antakse 5 minutit enne võistluspüügi algust, annab võistlejatele õiguse siseneda püügialasse ja valida esimese augu puurimiseks koht, mille peab tähistama esimese lipuga. 

1)    Lipp tuleb jääle asetada, mitte visata. Lippudega märgistatud aukude vahekaugus ei tohi olla vähem kui 5m(va kui on tegemist ühe võistleja lippudega). Võistleja võib paluda kohtunikku kontrollimaks aukude vahelist kaugust, kuid kohtunik ei tohi võistlejale mõõta augu kaugust ette. Võistlejate aukude vahelist kaugust mõõdetakse augu servast-augu servani.

2)    Kui võistlejate lippudega tähistatud aukude vaheline kaugus mõõtmisel jääb vahemikku 4,90-5,00m, saab võistleja hoiatuse. Korduv eksimine samas püügivoorus tähendab kollast kaarti. Kui eksitakse järgmises püügivoorus, siis saab võistleja uuesti hoiatuse. Kui lippudega tähistatud aukude vaheline kaugus jääb alla 4,90 määratakse selle eest võistlejale kollane kaart. 

3)    Kui ühele püügialale on vähem kui 5 m kaugusel üksteisest mitu soovijat ja kohtunik ei näinud, kes oli esimene, otsustatakse eelisõigus loosi teel. Kui võistlejate lippude vahekaugus on kontrollimisel 5m lähedane, tuleb esimene auk puurida täpselt lipuga tähistatud kohta. Teise augu võib hõivata või puurimiseks tähistada alles peale esimese augu puurimist.

4)    Kui augu puurimise koht on märgistatud, võib võistleja puuri teralt katte eemaldada, kuid siis ta peab puuri hoidma püsti asendis puurimiseks valmis teradega vastu jääd kuni teise helisignaalini. Kui võistlejal tekib vajadus enne teist helisignaali puur käest panna, peab ta enne seda puuriterale katte peale panema.

14.          Peale teist helisignaali võivad võistlejad alustada aukude puurimist, söötmist ja kalapüüki.

1)    Võistleja võib püügiaja jooksul sektoris liikuda vabalt ringi ja puurida piiramatu arvu aukude, kuid mitte lähemale kui 5m teise võistleja märgitud august. Võistlejate tahtlik häirimine on keelatud. Kõikki tegevusi tohib teha ainult lipuga tähistatud augu juures. Enne iga uue augu puurimise alustamist peab augu asukoht olema tähistatud lipuga maksimaalselt 50 cm augu servast. Võib hõivata ka teiste võistlejate poolt puuritud, kuid tähistamata auke.

2)    Võistlejal võib olla varupuur, mille peab jätma väljapoole püügisektorit. Kui võistluse käigus tekib vajadus kasutada varupuuri, siis selleks peab kohtuniku käest saama loa. 

3)    Mootoriga puuride kasutamine on keelatud.

4)    Võistleja ei tohi jätta jääle tähistamata alale muid esemeid kui jääpuur ja kalastuskast(kott). Muud esemed peavad asuma 1 m raadiuses lipuga tähistatud august, kus võistleja parasjagu püüab(mõõdetuna augu keskmest). Katmata teraga puuriga jääl liikudes peab jälgima enda ja kaasvõistlejate ohutust. Kui puuri ei kasutata, peab see jäässe püsti puuritud olema. Jääl lamava puuri eest karistatakse võistlejat kollase kaardiga. Kui kohtunik leiab sektorist võistleja kaotatud eseme või kala, peab ta selle sektorist kõrvaldama. Kõik jääle jäetud esemed ja kala viib kohtunik sektorist välja ning neid enne võistluse lõppu tagasi ei saa. Võistleja ei tohi oma kasti või kotiga katta tähistamata auku. Sellist käitumist karistatakse kollase kaardiga. 

15.          Kolmas helisignaal annab märku, et võistluse lõpuni jääb 5 minutit. 

16.          Neljas helisignaal annab märku püügiaja lõpust. Kala, mis on konksu otsas, kuid pole lõpusignaali alguseks veest väljas, arvesse ei lähe ja tuleb koheselt tagasi lasta.

17.          Kogu võistluse ajal ei või võistleja saada mingit välist füüsilist abi(va meditsiinilist).

18.          Sektorist võib lahkuda ainult kohtuniku loal. 

19.          Kui võistleja mingi kehaosa või temaga kontaktis olev püügivahend ületab sektori piiri, karistatakse võistlejat hoiatusega, kordumisel kollase kaardiga. Kui võistleja mingil põhjusel(tugev tuul), kaotab oma püügivahendeid väljapoole sektorit, siis need saab ta tagasi alles peale võistluse lõppu.

20.          Püütud kalad antakse kohtunike kätte, või kaalutakse sektorist väljumisel. 

21.          Kui kaalumisel avastatakse võistleja saagi hulgast alamõõdulise või seaduse või reeglitega keelatud kala, saab võistleja kollase kaardi ja nimetatud kala ei kuulu kaalumisele.

22.          Kala peab kaalumisele olema esitatud puhtana. Kohtunike arvates lumesegune või söödaga segunenud(määrdunud) kala kuulub võistleja poolt üle puhastamisele-pesemisele enne kaalumist kohtuniku järelevalve all. Võistlejat karistatakse kollase kaardiga.

23.          Kui kaalumisel avastatakse võistleja saagi hulgast midagi muud, mis ei peaks kuuluma kaalumisele, saab võistleja kollase kaardi ja nimetatu ei kuulu kaalumisele.

24.          Arvesse lähevad ka kalad, mis on konksu otsa haakinud väljastpoolt suud. Tahtlik tragimine on keelatud. 

25.          Kajaloodide, kaamerate ja muude elektrooniliste abivahendite kasutamine võistluse ajal on keelatud. Võistlus eelsete treeningute ajal on lubatud kasutada, kui korraldaja ei keela nende kasutamist.

26.          Võistleja võib võistluse ajal kasutada mistahes sidevahendeid ainult kohtuniku loal.

27.          Võistlejate vaheline suhtlus peab olema sõbralik ning üksteise kalapüügi ruumi austav.

KAALUMINE

28.          Kaalumise tulemused pannakse kirja Võistluse Protokolli. 

29.          Kaalumise juures võivad peale kohtunike ja võistluse korraldajate viibida meeskondade kaptenid ja võistleja, kelle kala kaalutakse. 

30.          Kaalumiseks võetakse saaki vastu ainult korraldajate poolt jagatud taaras. Kalad tuleb kohtunikule üle anda enne sektorist väljumist sektori tähise juures.

31.          Kaalumist teostatakse võimalusel võrgu materjalist või perforeeritud põhjaga taaras, mis ei takista vee ära jooksu. Kaalumiseks mõeldud Taara tuleb Võistluse Korraldajate poolt.

KOHTUNIKE KOLLEEGIUM

32.          Kohtunike kolleegium (KK) koostatakse võistlusi korraldava organisatsiooni poolt.

33.          Kõik kohtunikud peavad selgelt tundma käesolevaid reegleid.

34.          Kohtunikud valivad enda seast peakohtuniku.

35.          Peakohtunik juhib võistlusi ja korraldab KK tööd, kontrollib võistluste toimumise korrektsust, lahendab jooksvaid küsimusi, menetleb võistlejate poolt tehtud rikkumisi vastavalt võistluste reeglitele, käsitleb tekkivaid vaidlusi ja koostöös kolleegiumiga võtab vastu nende suhtes vastavaid otsuseid.

36.          Peakohtunikul on ainuõigus ajutiselt peatada või tühistada võistlused ebasoodsate ilmastikuolude või muude tingimuste tõttu, mis häirivad tavapärast võistluste kulgemist. Peakohtunik võib eemaldada võistlustelt ebakaines või muus võistlustega mittevastavas olekus võistlejad ning kohtunikud, kes ei saa oma ülesannetega hakkama.

37.          Peakohtunik korraldab võistlejate registreerimist, võistluse kohtade loosimist ning vastutab kogu võistluste dokumentatsiooni eest. Võistluste lõpus teeb kokkuvõtte koos teiste kohtunikega võistluste tulemustest.

38.          Kohtunikud kontrollivad võistlejat ja tema püügivarustust enne sektorisse sisenemist.

39.          Kasutades tsooni protokolli, kontrollivad tsoonides olevad kohtunikud võistlejaid ja vastutavad võistluse reeglite pärase läbiviimise eest tsoonides. Kohtunikud hoiavad ära kõrvaliste isikute viibimist võistlus tsoonides. Kohtunikud kontrollivad võistlejate püügiriistu ning võistlusmääruse täitmist nendele määratud sportlaste poolt. Iga vooru lõpus raporteerivad tsoonide kohtunikud peakohtunikule leitud rikkumistest ning määratud sanktsioonidest.

40.          Iga sektori kohtunik on kohustatud võistlejale tehtud hoiatuse(d) vormistama koos võistleja numbriga kirjalikult.

41.          Kohtunikele ei ole lubatud oma kohustuste täitmine ebakaines olekus.

42.          Kohtunikel on keelatud edastada võistleja saakide ja püügi infot teistele võistlejatele.

AUS VÕISTLUS

43.          Kalastamisel lähtutakse kalapüügi õigusaktidest.

44.          Võistlejat karistatakse kohtuniku poolt suulise hoiatusega:

1)    õnge heitmine väljapoole sektori piire;

2)    kalade loopimine jääle;

3)    võistlejate aukude vaheline mõõdetud kaugus vahemikus 4,90-5,00m;

4)    võistleja läheneb teisele võistlejale lähemale kui 5m.

45.          Võistlejat karistatakse kohtunike poolt hoiatuse(kollane kaart) järgmiste rikkumiste eest:

1)    lipu reeglite vastu eksimine;

2)    söödakogus(puru- ja elussööda) ületab etteantud piirmahud;

3)    võistlejate aukude vaheline mõõdetud kaugus alla 4,90m;

4)    sektorisse sisenemisel enne signaali;

5)    sektorist omavolilisel väljumisel;

6)    korduv suuliste hoiatuste eiramine;

7)    teadlik prügi maha jätmine (sh suitsukonid);

8)    muude esemete jää peale jätmisel (va jääpuur, kalastuskast(kott));

9)    puur maas või puuriga liikumise reegli rikkumine;

10)  kaalumisele on esitatud alamõõdulise või seaduse või reeglitega keelatud kala;

11)  kaalumisele on esitatud saagi hulgas ka muid esemeid;

12)  kaalumisele on esitatud määrdunud kalad (nt lumesegune, purusöödaga koos).

46.          Võistlejat karistatakse kohtunike poolt hoiatusega (punane kaart) mõlema vooru tulemused tühistatakse ja ta diskvalifitseeritakse järgmistel juhtumitel:

1)    kalapüügieeskirja või spordieetika rikkumisel;

2)    võistlusjuhendi rikkumisel juhul, kui selline rikkumine mõjutas või võis mõjutada oluliselt võistleja või mõne teise võistleja tulemust;

3)    kui võistlejal on ühe võistluse jooksul mõlemas püügivoorus ületanud lubatud söödakoguste(puru- ja elussööda) etteantud piirmahtu;

4)    kui võistleja esitas kaalumisele mitte tema poolt püütud või varem püütud kala(d);

47.          Punane kaart tähendab vastaval võistluselt diskvalifitseerimist ja tulemuseks mõlema püügivooru eest viimane koht +1 punkti. Punane kaart tühistab ära varem saadud kollased kaardid. Kui võistleja saab punase kaardi esimeses voorus, siis teises voorus võib ta võistelda, seejuures eelmise vooru kollased kaardid nullitakse punase kaardi saamisel ära, sõltumata nende arvust. Kui võistleja saab punase kaardi teises voorus, siis esimese vooru tulemusi see ei mõjuta.

48.          Kaks kollast kaarti tähendavad võistluse püügivoorust diskvalifitseerimist ja tulemuseks püügivooru eest viimane koht +1 punkti. Võistleja võib püüki jätkata ja osaleb kaalumisel, mis läheb protokolli vastavalt tulemusele. Peale diskvalifitseerimist tagapool olevad võistlejad pingereas koha võrra ettepoole ei liigu. 

49.          Kohtunike poolt võistlejatele määratud hoiatused kantakse protokolli ja jõustub võistlejale teatavakstegemisest.

50.          Võistlusi korraldav organisatsioon ei vastuta kohtunike kolleegiumi (KK) või Peakohtuniku poolt võistluselt eemaldatud võistleja või võistkonna võistlusel osalemiseks tehtud kulude eest, ega tagasta neid.

51.          Korraldajal on õigus karistada võistlejat võistluselt eemaldamisega kui võistleja viibib võistlusel ebakaines olekus ja/või ohustab teisi oma tegevusega.

PROTESTI ESITAMISE KORD

52.          Protestid võistluse, võistleja või kohtuniku kohta peavad olema esitatud kirjalikult kohtunike kolleegiumile hiljemalt 1 tund pärast püügivooru lõppu, mille kohta tuleb teha märge ka võistlus protokolli. Kohtunike kolleegium võib täiendavalt paluda esitada pildi-või videomaterjali, kui selleks peaks tekkima vajadus.

53.          Protestid võistlustulemuste kohta esitatakse kirjalikult kohtunike kolleegiumile hiljemalt 30 minutit pärast tulemuste avalikustamist. Tulemuste protokollis märgitakse avalikustamise kellaaeg ja kuupäev.

54.          Protesti võib esitada ka suuliselt vahetult pärast püügivooru lõppu, kuid peab olema esimesel võimalusel vormistatud kirjalikult, hiljemalt 1 tund pärast püügivooru lõppu. 

55.          Protesti võib esitada võistleja või treener, millele kirjutab alla peakohtunik.

56.          Protesti käsitlemise eelduseks on kautsjoni tasumine võistluse korraldajale, summas 50 eurot. Tasumata protesti arutlusele ei võeta. Protesti positiivse lahenduse korral hüvitatakse protestijale ka nimetatud kautsjon 50 eurot. Protesti mitterahuldamise korral protestilõivu ei tagastata.

PAREMUSJÄRJESTUS ÜLDARVESTUSES JA VÕISTKONDLIKUS ARVESTUSES

57.          Paremusjärjetus koostatakse sektorite kaupa, võistleja poolt püütud kalade kaalu alusel. Võistlejale, kes saavutas kõrgeima kaalu, antakse 1 punkt, teise koha saavutanud võistleja saab 2 punkti jne.

1)    Juhul, kui võistlejate vahel on viik (kaal on võrdne), siis antakse võistlejatele punktid, mis on võrdsed keskmise tulemusega, arvestades kohta, mis nad oleks sektoris saavutanud. Näide 1: kaks võrdset võistlejat 5.kohal saavad mõlemad vastavalt (5+6):2=5.5 punkti; näide 2: kolm võistlejat on 8.kohal saavad kõik vastavalt (8+9+10)/3=9 punkti.

2)    Võistlejad, kes ei ole saavutanud sektoris tulemust, saavad punktid vastavalt sellele, milline on sektoris välja andmata jäänud kohtade keskmine väärtus. Näide 1: 24 võistlejat, tulemuse saavutasid 12 võistlejat, nende vahel jagatakse kohad vahemikus 1-12, tulemuseta jäänud võistlejad saavad (13+24)/2=18.5 karistuspunkti; näide 2: 29 võistlejat, tulemuse saavutas 26 võistlejat, siis tulemuseta võistlejad saavad (27+29)/2=28 karistuspunkti. Kui on ainult üks võistleja, kes on jäänud tulemuseta, siis temale omastatakse sektori viimase koha punktid. Näide: 29 võistlejat, tulemuse saavutas 28, tulemuseta jäänud võistleja saab 29 karistuspunkti (viimase koha punktid).Võistlejad, kes pole püügivoorust osa võtnud, saavad suurima osalejate arvuga sektoris viimase kohapunktid +1 punkti.

3)    Võistleja, kes diskvalifitseeritakse, saab viimase kohapunktid +1 punkti. Diskvalifitseeritud võistlejast tagapool olevad võistlejad pingereas koha võrra ettepoole ei liigu. Näide: kui võistleja on pingereas 6. kohal ja ta diskvalifitseeritakse, siis järgmised võistlejad pingereas ettepoole ei liigu ja saavad vastavalt kohtadele 7 punkti, 8 punkti, 9 punkti jne.

Paremusjärjestus üldarvestuses:

1)    Võistleja mõlema püügivooru punktid sektorites liidetakse kokku. Võistleja, kelle punktide summa on väikseim, saavutab 1.koha jne.

2)    Kui punktide summa on võrdne, siis suurima püütud kalade kogukaaluga võistleja saavutab kõrgema koha.

3)    Kui ka kogukaal on võrdne, siis võistleja, kelle esimeses või teises voorus püütud kalade kogukaal on suurim, saavutab kõrgema koha.

Paremusjärjestus võistkondlikus arvestuses:

1)    Võistkonnaliikmete mõlema püügivooru punktid liidetakse kokku. Võistkond, kelle punktide summa on väikseim, saavutab 1.koha jne.

2)    Kui punktide summa on võrdne, siis suurima püütud kalade kogukaaluga võistkond saavutab kõrgema koha.

3)    Kui ka kogukaal on võrdne, siis võistkond, kelle esimeses või teises voorus püütud kalade kogukaal on suurim, saavutab kõrgema koha.